IT turvarisk

Inimene kui turvarisk

Riigi Infosüsteemi Amet Eestis teeb endast kõik oleneva, et küberturvalisuse temaatika jõuaks iga kodaniku teadvusesse. Seda fakti kinnitavad erinevad artiklid päevakajalistes väljaannetes, millest üks konkreetne näide allpool on ilmunud Äripäevas.

"Hiljuti tuli ajakirjanduse vahendusel välja, et 2005. aasta suvel leidis juhuslik kodanik Tallinnast Tammsaare pargist mälupulga koos 300 000 kaitseväekohuslase isikuandmetega. See tõestab veelkord, et inimfaktor on IT-turvalisuse kõige nõrgem lüli.

Andmekäitluse tehnilised turvaelemendid võivad muutuda kasutuks, kui süsteemi sekkub inimene. Osalt teadmatuse tõttu, osalt laiskuse ja hoolimatuse tõttu võib inimfaktor muuta kalli tehnika püüdlused mõttetuks, viies konfidentsiaalsed andmed väljapoole turvalist perimeetrit ning eemaldades andmetelt salajasust tagava kilbi.

Turvarisk algab, kui IT-ala juhid ei tööta välja turvastrateegiat või ei vii seda ellu. Samuti on oma roll kasutajatel, kes ei käitu vastavalt turvaeeskirjadele. Väga kahjulik loomuomadus on ka inimlik uudishimu.

Esimene asi, millest alustada, on täpselt määratleda, mida töötaja tohib arvutiga teha ning mida mitte. Hea, kui programmide installeerimise õigust tavakasutajatele üldse ei anta - see peaks jääma ainult arvutivõrgu administraatorite õiguseks.

Kindlasti tuleb sätestada reeglid parooli keerukuse ja parooli vahetamise sageduse kohta. Samuti on oluline kirja panna käideldavate andmete turvareeglid - millised andmed on salajased ning millised mitte; kes millistele andmetele tohib ligi pääseda. Siinkohal tuleb hoolega jälgida reeglit: Nii palju kui vaja, kuid nii vähe kui võimalik."

Inimene ei ole turvarisk, mitte sellepärast, et ta oleks pahatahtlik, vaid  seetõttu, et kui kehtestatud turvapoliitikad tema tööd suurel määral takistavad, siis ta teeb kõik endast oleneva, et leida alternatiivseid võimalusi enda tööd takistamatult edasi teha.

Tänapäevased tavapärased võrkude segmenteerimise ja turvapoliitikate kehtestamine administraatori vaatevinklist ei tööta. Eelistama peaks rohkem töövoogu paremini järgivaid lahendusi, isegi kui need esmapilgul tunduvad vähem turvalised. Tegelik turvalisus suureneb tänu sellele, et kasutajate motivatsioon selliseid reegleid rikkuda on väiksem.

Erinealt traditsioonilistest lahendusetst annab oluliselt parema tulemuse see, kui me ei tegeleks käskude ja keeldudega, vaid prooviks saavutada olukorda, kus inimesed ei vaata turvapoliitikat, kui segavat ja häirivat kohustust.

On võimalik vastu tulla kasutajate soovile pääseda kriitilistes süsteemides hoitavale informatsioonile ligi sisuliselt suvalisest võrgust, tagades ennekõike andmete terviklikkuse ja süsteemide käideldavuse, andes mõningal määral järele andmete konfidentsiaalsuse nõuetes. Seda tehes on viidud miinimumini kasutaja motivatsioon leida alternatiivseid meetodeid turvareeglitest mööda pääsemiseks ja suurendatud süsteemi tegelikku turvalisust, kuna kõik tegevused on turvatud ja monitooritud – sellisel juhul ei ole suurima turvrisk süsteemis enam lõppkasutaja ning infoturbega tegelevad spetsialistid saavad keskenduda peamiselt turvaliste konfiguratsioonide välja töötamisele.

Koolitusi on vaja, ainuüksi juba kasutaja teadlikkuse tõstmiseks, et millised on ohud ja mis need realiseerumine endaga kaasa võib tuua. 

Teistmoodi IT

Lugedes õppejõu poolt püstitatud teemat ja sinna süvenedes, siis esimese asjana tuli meelde nii öelda mõtete teele juhitav arvuti. Tõsi, esialgu küll peamiselt hiirekursor. Kasutaja mõtleb, et hiirekursor võiks olla seal või liikuda sinna ning sellele mõeldes ongi juba ka klikk tehtud.

Tegemist ei ole tänapäeval enam üldse ulmelise teemaga. Kui see veel ca 15 aastat tagasi võis nii olla, siis tegelikult juba 2008 aastal tehti selle kohta esimene demonstratsioon. Tegemist on tehnoloogiga, mida inglise keeles kutsutakse Brain-Computer Interface  (aju-arvuti liides ehk aju-masina liides või ka aju otseliides on seade otseseks kommunikatsiooniks peaaju ja väliste seadmete vahel) või Mind-Machine Interface lahenduseks.

See on kindlasti lahendus, mis saab järgnevatel aastatel tuult tiibadesse ning võib saada sama tavaliseks, kui näiteks praegu on mobiiltelefon.

Samas tegemist on suurepärase lahendusega inimestele, kes mingil põhjusel ei saa arvutit läbi hiire ja klaviatuuri juhtida - kellele mugavus, kellele hädavajalik.

Kasutatavus

Negatiivne - digilugu.ee

Riikliku patsiendiportaali ehk veebilehekülje http://www.digilugu.ee omanik on Eesti riik, Sotsiaalministeerium näol, portaali haldab ja arendab Sotsiaalministeeriumi IKT teenuseid pakkuv Tervise ja -Heaolu Infosüsteemide Keskus. Lehekülg on pääs riiklikusse tervise andmete kogusse. Käesoleval hetkel on patsiendiportaali kõige olulisemateks eesmärkideks võimaldada elanikel vaadata oma terviseandmeid, vaadata määratud ravimite retsepte, määra esindajaid ja kontaktisikuid jms. Tegemist on leheküljega, kelle sihtgrupp on kõik Eesti Vabariigi kodanikud, kes on kantud rahvastikuregistrisse ning kellel on ID-kaart ja selle lugeja või võimalus kasutada Mobiil-ID-d. Samas on lehekülg üsna halvasti kasutatav ning mille külastamine ei too kaasa head rahulolu.

Peamised probleemid, mida isiklikult hetkel välja toon on näiteks "Muuda andmete" lehekülje kasutatavus, seal hulgas siis lehekülje hoomamine ning arusaamine, kuidas see on üles ehitatud. Leheküljel on elemente, mis saavad liiga palju tähelepanu ja elemente, mis jäävad tähelepanuta. Tegemist on lehekülge kasutatavuse probleemiga, mis mõjutab kõiki selle komponente. Kasutaja võib lüüa käega, kui midagi jääb talle arusaamatuks ja seetõttu kannatab tulemuslikkus. Lehekülg, kus kasutaja peab vaeva nägema selle mõistmiseks viitab mittetõhusale leheküljele. Kõige selle läbi on oht, et kasutaja ei mõtle lehekülje kasutuslihtsusest enam hästi ning rahuolu langeb. Kui kasutatavus on halb, siis on väga suur tõenäosus, et lehekülg ei täida enda eesmärki.

Teise probleemina toon välja terviseandmete vaatamise kasutatavuse. Terviseandmed portaali mõistes on järgmised – hambaravi dokumendid, immuniseerimispass, kiirabikaart, retseptid, saatekirjad, tervisedeklaratsioonid, tervisetõendid, erinevad epikriisid, erinevad teatised, uuringute vastused, töövõime hindamine. Probleem on kõrge kuna terviseandmed on portaali peamine eesmärk kuid nende leidmine on keeruline. Need on paigutatud küll ekraani keskele kuid nende visuaalne kogemine on keeruline. Keerulisust põhjustab sinisel põhjal väike valge tekst ning kasutajale keerulised terminid – erinevad epikriisid (haiguslood) ning immuniseerimispass (vaktsineerimispass).

Kui nüüd neid välja toodud probleeme vaadata Jakob Nielseni välja toodud komponentide aspektist, siis leiame puudujäägid nendes kõigis: tegemist ei ole kiiresti õpitava lehega, kuna sellest aru saamine võttis oma aja. See oma korda viitab, et tegemist ei ole paraku ka tõhusa ülesehitusega. Kuna tegemist on keeruka leheküljega, siis selle näol kannatab kindlasti ka meeldejäävus. Kõik see omakoda toob kaasa suure rahulolu languse ning lehekülje külastamise kasutuskogemus ei ole meeldiv.

Positiivne – ITK õppeinfosüsteem

Olles „sunnitud“ viimasel ajal kasutama TTÜ õppeinfosüsteemi, siis julgen ning saan öelda, et ITK õppeinfosüsteem, https://itcollege.ois.ee, on suurepärane ning äärmiselt hea kasutatavusega. Võrdlusmoment TTÜ õppeinfosüsteemiga on drastilise erinevuse välja toonud. ITK õppeinfosüsteemis on kõik paigas, lehekülje ülesehitus on arusaadav ja loogiline, piisavalt intuitiivne. Kõik, mis on vaja üles leida, käib kiirelt, ilma liigselt sellele mõtlemata ning aega raiskamata. ÕIS on piisavalt informatiivne ning millegagi ei ole üle pingutatud. Disain on lihtne, samas esteetiline ja ilus, üleliigsed „kellad ja viled“ puuduvad.

Jakob Nielseni välja toodud komponendid on kõik kaetud positiivse noodiga. Kiiresti õpitav, hästi tõhus, kiirelt meeldejääv, lõppkasutajale veatu ning tänu sellele ka hästi kõrge rahuloluga ning meeldiva kasutuskogemusega lehekülg, mida julgelt eeskujuks soovitada.

Mudelid

Analüüsi ajaveebiartiklis üht tarkvara arendus- ja üht ärimudelit mõne konkreetse projekti näitel.

Arendusmudel

Töötan igapäevaselt IT projektidega ning seetõttu analüüsin põgusalt ka ühte enda projekti, mille arendusmudeliks on väle ehk agiilne mudel - täpselt Scrum. Ettevõttes järgitakse väga rangelt Scrumi raamistiku, paigas on rollid, tseremooniad ja artifaktid. Konkreetsel projektil on etapid ehk sprindid ühe nädala pikkused ning iga sprindi lõpus on meil võimalik kliendile anda üle osa tootest, mida nad omakorda juba kasutama saavad hakata. Nii on mõlemal pool hea tunne ning arusaam, et toode valmib. Kliendi poolt on selline lähenemine väga hästi omaks võetud ning saanud suuresti positiivset tagasisidet. Toote omanikuga paneme paika iga sprindi oodatavad tulemused, nii oleme kriitilisemad ja tähtsamad asjad juba arenduse esimestes etappides ära teinud. Päeva alustame 10-15 minutilise koosolekuga (stand-up), kus kiirelt kuulame meeskonna liikmete plaani ning ka takistused, mis oodatud eesmärgi täitmist võivad segama hakata. Projekti valmimine ning oodatud lõpptulemus on tänu sellisele lähenemisel ajakavas (pigem valmib varem, kuna arvestatud puhvri kasutamist pole veel vaja olnud). Tänu sellisele lähenemisele on meil olemas ka väga hea ülevaade, et mis on tehtud ja mis nõuded on veel tegemata asjade nimekirjas ning see on kõigile osapooletele kättesaadav. Konkreetse projekti raames võin öelda, et ka meeskonna koostöö ning õhkkond on mõnus - seda osalt ilmselt just tänu raamistikule, kus meeskond on tähtsal kohal.

Ärimudel

Dropbox kasutab ärivaralise ärimudeli liiki freemium (pakutakse nii tasuta toodet või teenust kui ka selle suuremate võimalustega tasulist versiooni). 

Dropbox on populaarne pilveteenus, mis võimaldab faile hoida ja anda neid ühiskasutusse. Esialgne Dropboxiga liitumine annab sulle 2GB hoiuruumi - võimaldades hoida lihtsamaid (loe: väiksemaid) koopiad enda failidest ning andes võimaluse kiireks ning mugavaks failide jagamiseks. Järgmise taseme (Plus) plaan annab sinu kasutusse kordades (500x) suurema pilveruumi (1TB). Samas tuleb selle eest välja käia igakuiselt €8,25. Alguses võib-olla ehmatab, aga kui nüüd sellele kaine mõistusega läheneda, siis tegemist on väga mõistliku välja minekuga (ca 3 väljas joodud tassitäit kohvi) - samas võimaldab see sinu jaoks enamike (arvuti tavakasutajale on 1000GB kettaruumi piisavalt palju) tähtsate failide varukoopiate tegemise ja haldamise ning mis võib-olla veelgi tähtsam, ligipääsu enda failidele kust iganes sul selleks soov on (ja ei saa ära unustada ka failide jagamist).

See lähenemine töötab, sest Dropbox lubab teha varukoopiaid ükskõik kust, kaasa arvatud näiteks ka sinu telefonist. Tänapäeva telefonidega tehtud fotod (videod) on teadupärast väga kvaliteetsed, kvaliteet tähendab ka suuremat failisuurust. Kui sa juba korra oled enda 2GB pilte/videoid üles laadinud (2GB piltide ja videode jaoks on väga vähe), siis hakkad sellest kiiresti puudust tundma ning sel hetkel on kolm tassi kohvi kindlasti väärt seda, et kõik sinu telefoniga tehtud pildid ning videod oleks automaatselt üles laetud ning kõikjalt kättesaadavad ning lihtsalt kõigile jagatavad.

Kuidas saada häkkeriks

How To Become A Hacker by Eric S. Raymond, Estonian translation by Kaido Kikkas

Esimene soovitus iga natukenegi rohkem arvutiga kokku puutuva inimese jaoks üleval pool mainitud lingil - Ctrl + D (lisa see lehekülg enda järjehoidjatasse ja loe vähemalt korra kuus ;))

Väga hästi kirjutatud ülevaade, autoriteetne dokument, mis võtab kokku sissejuhatuse maailma, mis tegelikkuses paljudele arusaamatu on. Piisavalt sarkastiline, mõõdukat humoorikas ning ääretult täpne ning tõekohane. Esimesi peatükke lugedes avastasin või tundsin äratundmisrõõmu, et kõik see, mis seal kirjas on ("Häkkerlik suhtumine") ei kehti tänapäeval enam mitte ainult häkkerite jaoks, vaid igas eluvaldkonnas, ning ainult nii on sul igapäevaselt silmis sära. Kõige alus on suhtumine, ükskõik millesse, mida sa teed. Ära tee seda vastumeelselt, taga paindlikkus. Ole innovaatiline, ära tee seda, mis on juba tehtud, ära tee seda, mida saab teha keegi (loe: automaatselt) ära teha. Leia väljakutsed, mis on huvitavad ning piisavalt keerulised.

Rääkides põhioskustest, siis ka seal nõustun kirjatüki autoriga täielikult. Ja kui kellelgi on veel küsimusi Unix või Phytoni kohta, siis saada nad seda sissejuhatust lugema. Suurepäraselt, lühidalt ja mis kõige tähtsam, arusaadavalt ära põhjendatud peamised esimesed sammud, võtmeoskused, milleta ei saa. Need on asjad, mis panevad sind teisiti mõtlema, teise nurga alt asjadele lähenema - õpetavad mõtlema. Justkui sama, miks ülikoolis õpid matemaatika teooriat, mida otseselt võib-olla enam kunagi vaja ei lähe, kuid mille kaudset mõju sa tegelikult ei märkagi. 

Staatuse temaatika võib kokku võtta ühe lausega - ole inimene! :) Ära mõtle ainult endale, sest koos on lihtsam ning koos, ühendatud jõududega jõutakse kaugemale.

Ning ei saa üle ega ümber välja toodud stiilipunktidest. Jällegi, minu arus ei pea sa selleks häkker olema, et neid punkte järgida - need on intelligentse inimese tunnused. Kõik see arendab sind ja sa ei tea mitte kunagi, miks ja mida sul võib vaja minna ning kuidas sa võib-olla enda teadmata käitud hoopis teisiti, kui sa seda muidu teinud oleks. See on sinu jaoks normaalne ja sa ei suudagi mõelda, et kuuidas teisti saab - sa oled intelligente ja haritud. 

Alusta suhtumisest, alusta elementaarsest viisakusest, kõik, mida sa teed, seda tee hinge ja pühendumusega, hoia tasakaalu ja aita ka teisi.

IT-juhid

Steve Jobs 

Nagu ka õppejõud on välja toonud, on Apple juhuid head arengumootorid. Steve Jobs minu silmis on kindlasti ka palju muud - kui mitte öelda, et juht kõikides rollides, vastavalt olukorrale ning vajadusele. Tegemist oli inimesega, kes viis enda unistused teoks, vaatamata kõikidele takistusetele, mida tuli ületada. Ideaalne näide sellest, et kõike, mida sa teed, tee hästi ja südamega. Kui sul on tunne, et sa teed midagi vastumeelselt, siis tasub otsida uusi väljakutseid ning teemasid, mis su silma särama panevad. Karm, aga õiglane. Inimene, kes enda sihikindluse ja järjepidevusega muutis maailma, rohkem kui me seda arvata oskame. 

Märkimisväärne oli ka tema pühendumus, kus kõige tähtsam oli eesmärk, helesinine unistus, mille poole püüelda. Samuti oli ta suurepärane manipulaator - võime mõjutada inimeste reaalsustaju. Ta tegi ise palju ja nõudis ka teistel palju, ta oli pedant ning ääretult täpne ja detailne. Seda kõike selleks, et püstitatud eesmärk - toode, mis vastab tema nägemusele, valmis saaks. Kõik, KÕIK, oli läbimõeldud!

"Priit Hõbemägi näeb Steve Jobsi eluloos meest, kes teostas oma unistust täiuslikust tootest krokodilli kannatuse, hundi julmuse ja rebase kavalusega."

Mark Elliot Zuckerberg

Teiseks juhiks valisin samuti juhi, kes on arengumoor ja samas ka teavitaja ning suhtleja. Facebook'i asutaja, miljardär, ettevõtja jne. Tundub olema tagasihoidlik ja vaikne inimene (erinevate ettekannete ja esinemiste põhjal), samas ääretult enesekindel. 

Olles nüüd natuke tema tausta uurinud, siis saab öelda, et teda kuultakse ning usutakse kolleegide poolt. Tänu sellele on tema õlule pandud suur vastutuskoorem, mida ta ka oskuslikult kannab - tõeline liider. Samuti on ta väga hea motivaator, entusiastlik isik, kes suudab enda ideid oskuslikult maha müüa. 

Max Weber on kirjeldanud, on karismaatiline juht see, kes eristub tavalistest inimestest, tal on võime panna keerulised, tähendusrikkad ideed lihtsatesse sõnumitesse. Täpselt see, mida Mark Zuckerberg teeb.

IT proff

Tegelikult ei erine IT proff kuidagi teistest oma ala spetsialistidest ja turul tunnustatud persoonidest. Olgu ta autoluksepp, ehitusteadlane või IT proff, siis on olemas omadused, mis peavad olema neil kõigil. Seda siis loomulikult lisaks parimatele erialastele teadmistele, mis on ding an sich (asi iseeneses).

Alustame erialastest teadmistest - ajaga tuleb kaasas käia. See, mis eile õppisid (või teadsid) on homme vana, eriti veel tänapäeva väga kiire arenemise juures. Õppimist ja ka pidevat praktiseerimist ei tohi... tähendab, et seda ei saagi peale suruda inimesele, kes tahab omal alal spetsialist olla. Sul peab olema sära silmis seda tehes ning südames tunne, et just see on see, mida sa teha tahad. 

Enese pidev arendamine on võti. Üks lugu, mida mäletan Peep Vainu ühest esitlusest, oli Greg Louganisest, üks kuulsamaid vettehüppajaid, kes sai kaks kulda Los Angeles olümpiamängudelt. Teda nähti pärast olümpiamängu võitu järgmisel hommikul basseinis treenimas. Sõber küsis, et miks sa seda siin teed, sa oled maailma parim. Greg Louganis ütles, et kõik mida ta teeb, seda on võimalik teha paremini ja sel hetkel kui ta avastab, et seda ei saa enam paremini teha, siis pole see väärt tegemist. See on hoiak.

Olen isiklikult olnud alati arvamusel, et haridus on tore, aga haritus on tähtsam - lai silmring. Selleks, et inimene oleks edukas, peab ta olema laia silmaringiga.

Oskus suhelda - sa võid olla maailma parim, aga kui sa ei suuda ennast korrektselt(!) väljendada, siis ei saa halvimal juhul mitte kunagi keegi sind teadma. Kuigi sa oled maailma parim. Siin all saame mõelda ka oskust/võimet töötada meeskonnas - edukad üksüritajad on tänapäeval pigem erandid kui reegel. 

"You've got to find what you love. And that is as true for your work as it is for your lovers. Your work is going to fill a large part of your life, and the only way to be truly satisfied is to do what you believe is great work. And the only way to do great work is to love what you do." (Steve Jobs)

Edasikandumisklausel mõju litsentsivalikule

Copyleft ehk edasikandumisklausel või ka klausel vaba kasutamise tagamise kohta, alusame mõistest. Wikipedia järgi on copyleft autoriõiguse kasutamine eesmärgiga eemaldada seaduse poolt vaikimisi seatud piirangud teose levitamisel ning teose modifikatsioonide loomisel nõudega, et samasugused levitamis- ning muutmisvabadused säiliksid ka esialgse teose põhjal loodud töödel. Lühidalt on see meetod teose vabaks andmiseks tingimusel, et ka kõik sama teose täiendatud või muudetud versioonid jaavad vabadeksEhk eesmärk on kasutaja vabadust kaitsata, mitte seda piirata. Copyleft mõiste on loodud Richard M. Stallmani poolt. Copyleft ei välista copyrighti, vaid hoopis tugineb sellel - iga teose looja saab ise otsustada, et mis tingimustel luba teistel seda kasutada.
GNU Üldine Avalik Litsens (GPL) kannab tegutseb copyleft põhimõtete alusel. FSF (Free Software Foundation) eristab järgmiste copyleft astmetega litsentse:

• väga tugev (AGPL) - nende toodete puhul loetakse olulise funktsionaalsuse kättesaadavaks tegemist teistele isikutele samaväärseks toote levitamisega,
• tugev (GNU GPL) - sama litsentsi kasutamine nii algse kui muudatusi sisaldava suure toote puhul, 
• nõrk (GNU LGPL, Mozilla Avalik Litsents) - kasutajal on kohustus levitada muudetud toodet selle litsentsi alusel, kuid lubavad litsentsitud toodet sisaldavaid suuremaid süsteeme levitada ka teiste litsentside alusel,
• puuduva copyleft'iga (Apache, MIT, BSD) - jätavad toote kasutajale võimaluse sellest tuletad tooteid levitada ka teiste litsentside alusel.

Teada ja tuntud copyright põhineb maailmavaatel, kus autoril tekib enda loodud teostele omandiõiguse laadne õigus, mida ta võib nii tasuta kui tasu eest võõrandada või mille alusel on tal võimalus lubada ja samas ka ka keelata teiste isikutel enda loodud teose kasutamist. Seega esiplaanil on autori varalised õigused. Copyleft nimi viitab juba sellele, et vaba tarkvara autorid autorõigustega antud õigusi, et välistada enda poolt loodud teose langemist kellegi teise ainuõiguse objektiks.
Copyleft ei eelda vabade programmide ega nende lähtetekstide (lähtekoodi) üldiselt kättesaadavaks tegemist. Samuti ei panda tingimuseks programmi kasutajale kohustust "enda" programmi pärast muudatust või tuletust jagada. Ehk igaüks võib teha enda poolt kasutatavates vabades programmides täiendis ja parandusi.

Kasutatud materjalid:

• https://et.wikipedia.org/wiki/Copyleft
• https://www.e-ope.ee/images/50001107/wmag.pdf
• https://beta.wikiversity.org/wiki/IT_eetilised,_sotsiaalsed_ja_professionaalsed_aspektid/Arvutid_ja_paragrahvid_II%CB%90_litsentsid_ja_autori%C3%B5igus

Rick Falkvinge/Christian Engströmi pakutavad lahendused

The Pirate Party (Piraadipartei) poliitiline algatus, mille eesmärgiks on koondada inimesi, kes soovivad luua soodsat pinnast tõeliselt vabale, demokraatlikule ning kultuursele infoühiskonnale.

Nagu raamatus mainitud on tänapäevane autoriõiguse seadus ajale jalgu jäämas ning piirab mitmeid uusi ja olemasolevaid kultuuri väljendusviise (tänapäeva digataalmaailm). See omakorda ju takistab kultuuri vaba levikut ja arengut. Samuti kirjutati, et ainuke võimalus failide jagamist kontrollida. on "kuulata" kogu internetiliiklust, mis on isikuvabaduse vastu.

Seda kõike mis lühidalt kokku võttes - autoriõiguse süsteemi on vaja reformida. The Pirate Party pakkus omalt poolt välja ideid, mida saab kokku võtta kuue punktiga. Analüüsime mõnda neist.

• Tasuta jagamine mittetulunduslikul eesmärgil - olen nõus nende ideega. Varukoopia tegemine ei tohi olla kuritegu, kui ma kasutan seda mitteärilisel eesmärgil. Diskorina olen kokku puutunud nö "valgete plaatide" (piraatplaadid) probleemiga - ma ei tohi teha originaalplaadist koopiat ning seda klubis mängida. Iga ese, mis liigub, kulub. Plaat mängijas teatavasti liigub ning minu eesmärk olekski näiteks seda vältida. Minu eesmärk sellega ei ole raha teenida. The Pirate Party eesmärk on isegi laiema haardeline, hõlmates enda all ka koopiate jagamist teiste isikutega (juhul kui see on tasuta). Ehk digtaalteoste jagamine mitteärilistel eesmärkidel on vaja muuta seaduslikus. 
• Autoriõiguse kehtivusaja vähendamine - jälle nõus, mitte ükski investor ei vaata äriideed, mille tasuvus aeg on kogu autor eluea vältel ja 70 aastat pärast surma. Päris ära seda kaotada ei saa ning seega tundub 20 aastat mõistilik. Peaks olema nö win-win  olukord.
• Toon välja veel ühe punkti, millega olen pidanud kokku puutuma seoses diskoriametiga. Nimelt n persoonide remix'id kellegi teiste lugudest. Nemad jagavad tasuta, kuid tegelikult need lood ei ole mulle tasuta. Hästi problemaatiline olukord. Sama näiteks paroodia videoklippide tegemisega, mille alusmaterjalina on kasutatud autoriõigustega filmi - jälle seaduserikkumine. Aga see ei tohiks nii olla. 

Kokkuvõte - praegune patendisüsteem vajab reformimist!

Tarzan suurlinnas: võrgusuhtluse eripäradest

Jaga oma teadmisi
Kirjutan lühidalt enda kogemustest mõtte kohta, mis interneti alustalade pagasisse kuulub. Puudutan siin interneti foorumite teemat.
Minu kogemused on seotud Toru ja Hinnavaatluse foorumitega. Foorumites on erinevad alafoorumid, mis kategoriseeritud vastavalt suurematele teemadele (a'la arvutikaitse, andmeside, digitehnika jne), kuhu kõik kasutajad abi saamiseks kirjutada saavad.
Aastad tagasi, kui päevad veel minutite asemel tundidest koosnesid, proovisin olla aktiivne abistaja, kogemuste jagaja - kus vähegi tundsin, et suudan aidata ning kasutaja probleemist vabastada. Vajaduse korral sai ka ise juurde otsitud, katsetatud ning loetud. Positiivne kogemus mõlemale.
Samuti sai foorumitest jagatud infot levivate pahalaste kohta. Loomulikult kogemuste jagamine erinevate riistvara jõudluste, kasutatavuse (ülevaated) jms kohta. Väga mõnus teadmine, et uue "vidina" soetamist, mis nii mõnelgi korral raha kukrus hoidnud.

Info jagamine foorumites - väga väärt tegevus! Pealegi talletub info ka tulevikus sama probleemi otsa sattuvate kasutajate jaoks. Seda vilja me sööme tänapäeval kõik - googeldades probleemile lahendust, siis leiamegi vastuse juba kedagi aidanud postitusest. Üldiselt olen arvamusel, et kui sul õnnestub sattuda probleemi otsa, mille vastust sa interneti avarustest ei leia, siis oled õnneseen! :)

Info- ja võrguühiskond

Lugedes läbi 2004. aastal kirjutatud Pekka Himaneni artikli globaalsete infoühiskonna väljakutsete kohta, tundsin, et peab korra ABC juurde tagasi minema. Mis on infoinfoühiskond (information society) ja mis on heaoluriik/ühiskond (welfare state/society)?

Infoühiskonna kohta leidsin erinevaid artikleid. Toon siin kohal välja Wikipedias kirjutatu.

„Infoühiskond on informatsiooni tähtsustav ja seda kõigis eluvaldkondades maksimaalselt kasutav (hankiv, tootev, talletav, levitav) ühiskond. Infoühiskond on koondmõiste rõhutamaks info ja infokäitluse mahtude ja tähtsuse suhtelist suurenemist tänapäeva ühiskonnas. See on kõikehõlmav ning haarab kogu sotsiaalset reaalsust. Infoühiskonna peamiseks tunnuseks on arvutite massiline kasutamine ja kõikjale ulatuvad ülemaailmsed, personaalsed kommunikatsioonikanalid (Internet ja sellel baseeruvad struktuurid) ning elektroonilised teenused.“

Mis on heaoluriik? See on riik, mis garanteerib kodanike nii poliitilisi ja sotsiaalseid õigusi. Riik otseselt ei sekku turumajandusse, kuid vähendab ühiskonna liikmete vahelist sotsiaal-majandusliku ebavõrdsust maksu-, majandus- ja sotsiaalpoliitikaga ehk teisisõnu proovib riik tagada kõigile inimestele tema loomupärastest eeldustest ja rahakotti paksusest sõltumata võrdse võimaluse osa võtta ühiskonna üldisest heaolust – heaoluriigis on esikohal inimene, tema vajadused ja soovid. Ühiskond lähtub ülesannete püstitamisel vajadusest parandada ja kindlustada oma kodanike sotsiaalset seisundit, tagada inimesele võimalus edukalt eluga toime tulla.

Tagasi artikli juurde. Olgugi, et see on kirjutatud 2004. aastal olen ma temaga suuremal või vähemal määral nõus. Ja mis meil siis tänapäevalgi nii palju teist moodi on? Pigem on seda kõik suudetud endale teadvustada ehk artiklis ei olnud midagi nii väga uut vaid meeldetuletus, kus me täna oleme. Siin ei saa mainimata jätta president Toomas Hendrik Ilvese kõne vabariigi aastapäeval. Paralleele Himaneni artikliga on „hirmuäratavalt“ palju. Tegelikult rääkis ka meie president infoühiskonna tekkimisest ja probleemidest ning mida teha, et nendega toime tulla.

„Siin on pikaajaline väljakutse meie riigile, haridussüsteemile ja lapsevanemaile.“

Artiklis toodi välja globaalsed probleemid, mis tänagi aktuaalsed on. Osad neist ka väga valusalt Eestit puudutavad (nö ajude väljavool). Nende samade probleemidega seoses tuli meelde, et kõik nii must ei tunduks, „Mis? Kus? Millal?“ saate üks küsimus.

“Maailmas on kaks kõige enam loetud/kirjutatud inglise keelset lauset. Nendest kahest väga laialdaselt levinud lausest üks on „I Love You“. Nimeta teine kolme-sõnaline lause“

Küsimusele oodatud vastus on „Made in China“. Kusjuures trendid viitavad sellele, et märk/lause „Made in China“ ei tähenda enam odavat tootmist ning Hiina kui odava tööjõuga maa kuulsus on kadumas. On öeldud ,et Hiina ei ole enam maailmale tehaseks ning järgmiste aastate jooksul üritatakse saada hoopis juhtivaks tehnoloogiariigiks. Kas mitte jälle ei tule Himaneni artiklist tuttav ette? J

Artiklis toodi välja ja analüüsiti kolme majandus ja tehnoloogia  mudelit: „Silicon Valley Model“, „Singapore Model“ ja „Finnish model“. Kõigil on miinused ning lahenduseks tuli neljas variant, kus tuleks kombineerida heaoluriik infoühiskonnaga. See viis meid heaoluriigi väärusteni. Edasi probleemideni ja välja pakutud lahendusteni. Lahendused mulle meeldisid. Eriti see osa, kus kõlama jäi mõte, et töö võiks olla elustiil. Kuna ma ise olen samasugune ja ei armasta rutiinset kella kaheksast viieni tööd, sest tunnen, et see viib produktiivsuse üsna kiiresti põhja.

Samuti jäi artiklist kõlama, et kõik heaoluriigi ja infoühiskonna aspektid on omavahel seotud – maksud, tervis, vaba aeg, ideed jne. Ning see peab olema balansseeritud (näiteks kuidas mõjub liiga palju tööd võrdluses inimese tervisega, mis omakorda mõjub riigi üldisele vananemisele jne).

Olen nõus, et kõik, mis artiklis kirja sai on õige. See on õige paberil. Kuid kas ka reaalses elus nende lahenduste elluviimine nii lihtne on ning kas mõju täpselt selline saab nagu artiklis kirjeldatud. Kas globaliseerumine on lahendus riigi vananemisele või hoopis "võti" kuritegevuse tõusule?

                „What is most important to the information society is not new technology but a new way of doping thins“.

Uus meedia

Suhtlusportaalid ja sotsiaalvõrgustikud

"Sõnad on, heli ja pilt puudu"

„Arvutid on lapsed ära rikkunud“ ütlust olen ma kodus korduvalt kuulnud. Ka minu elus on olnud periood, kus IRC kanalites suhtlemine ületas kriitilise piiri. Lisaks veel sõpradega suhtlemine MSN-i kaudu, mis üsna kiiresti asendas telefonitsi rääkimise või sõpradel külas käimise (see oli veel aeg, kui mobiiltelefonid välja valitute taskus olid). Sel ajal tundus, et kogu suhtlus kolis arvutisse ja selle asemel, et helistada, sai midagi klaviatuuri „klõbistatud“.

Mingil määral ma olen nõus, et tõepoolest on arvutid suhtlemise ära rikkunud. Teatud vanuses mõjub see enesekindlusele, edasi annab tunda oskustest ja kogemustes inimesega silmast-silma vesteldes. Inimesed tunduvad justkui enesesse tõmbunud, sest nad on nii vaiksed ja ei oska sõnu ritta seada – pole mitte millestki rääkida.

Samuti annab arvutis suhtlemine vältida inimeste reaktsiooni sinu jutule – tuntakse ennast kindlana ning julgena kui lõvi. Tekib karistamatuse tunne. Ja kui samad olukorras nö päris elus tekivad, siis need on sind kiired ära karistama.
Internetiajastu tulekuga kadusid kirjasõbrad - käsitsi kirjutatud kirjad, mis ümbrikusse pandi, mark peale kleepiti ning kaugemale asuvale sõbrale saadeti, ise samal ajal kannatamatult vastust ootama jäädes. Nendest inimestest said igaõhtused vestluskaaslased ning see hulk infot, mis muidu oleks vahetatud aastaga tehti nüüd ära nädalatega. 

Natuke ka õigekirjast. Mäletan ka ise mõnda korda, kui kogemata sai koolis kirjutatud mõni interneti slängi sõna ja pidid pigem mõtlema hakkama, kuidas õige on. Lisaks palju lühendeid, sest võimalikult vähe oli vaja trükkida võimalikult kiiresti.

Kokkuvõtvalt – reaalajasuhtlus on kindlasti vähemal või rohkemal määral mõjutanud inimeste suhtlust päriselus. Mõni inimene on rohkem mõjutatud saanud, mõni vähem kuid jälg on tekitatud.

Osa filmist "Perfect Stranger" (2007) räägib sellest, et kui lihtne on internetis suheldes olla ükskõik, kes sa olla tahad, kui lihtne on inimesi eksitada ja kui kerge on sind petta. Filmi lõpus on tsitaat, mille olen kunagi endale üles kirjutanud ning tahan seda ka hetkel siin jagada. Paneb kindlasti mõtlema.

"It Starts with a quiet hum, an empty screen inviting you. „Come inside“ it says, „We’re always open“ ... It’s a world, you think, where actions have no consequences, where guilt is cloaked by anonymity, where there are no fingerprints. An invisible universe filled with strangers interconnected online and disconnected in life. It will steal your secrets, corrupt your dreams, and co-opt your identity. Because in this world, where you can be anything you want, anyone you want, you just might lose sight… of who you are."

Juhtusin hiljuti nägema ja kuulama Simon Sinek arutelu Y-põlvkonna (millenniumi põlvkond; millenniumilapsed) üle, kus ta samuti puudutab sotsiaalmeedia ja tänapäeva ühiskonna koosmõju, selle tagajärgi ning põhjuseid. Tooksin sealt samuti välja ühe tsitaadi:

"Alcohol is not bad, too much alcohol is bad. Gambling is fun, too much gambling is dangerous. There is nothing wrong with social media and cell phones - it’s the IMBALANCE! /…/ And like all addictions, in time it’ll destroy relationships, it’ll cost time and it’ll cost money and it’ll make your life worse."

Arpanetist Facebookiniː Interneti kujunemislugu

Kas erinevat "nähtust", mille välja valisin ja mis elasid juba enne 1991. aastat ehk enne veebi tulekut on Usenet ja FTP. Natuke räägin ka IRC-ist. FTP klassifitseerin kategooriasse, mis ka tänapäeval teada ja tuntud on.

Usenet

Tegemist on faili jagamise süsteemiga, mis loodi juba 1980. aastal Duke ülikooli üliõpilaste poolt. Lahenduses puudus keskne server - kõik serverid suhtlesid omavahel, justkui suur failivahetus võrgustik. Esialgu oli Usenet mõeldud tekstiteadete (ASCII 7-bit enkodeeritud) edastamiseks, hiljem loodi võimalus infot edastada ka binaarsel kujul ning see on hetk, mil sai alguse Usenet, kui failijagamissüsteemi ajalugu. (Allikas: http://courses.cs.ut.ee/2009/internet/).

Tsiteerin ühte Hinnavaatluse foorumi postitust, mis on kirjutatud 2008. aastal: "Usenet on/oli selline huvitav suhtluskanal, kuhu arvutikauged inimesed tavaliselt ei sattunud ja seega oli see omamoodi filter. Vahel, kui koolides olid arvutiõpetuse tunnid, siis tuli ka õpilaste läbu, sest see kuulus õppeprogrammi hulka. Useneti kasutamiseks tuli kasutada mõnda programmi (näiteks Outlook Express), mis postitused arvutisse tiris ja vastamine oli nagu e-kirja saatmine. Mõned kasutasid/kasutavad Usenetiga suhtlemiseks ka maililisti, mis oli vahendajaks. Usenetis postitamine ei olnud tavaliselt nii anonüümne nagu seda on foorumid." Siin kohal siis rõhutan, et tegemist oli 2008. aasta postitusega, mis algas sõnadega "on/oli".

IRC

Internet Relay Chat on 1988. aastal Jarkko Oikarinen poolt loodud reaalaja vestluse vorm, mis võimaldab failide jagamist kahe kliendi vahel. Loodi asendamaks programmi MUT (MultiUser talk). IRC on algselt mõeldud suhtlemiseks, kui hiljem saab suuresti tarkvara levitamise pärusmaaks. Peamiselt on IRC loodud "mitu mitmele" suhtlemiseks suhtlusfoorumitest, kuid lubab ka "üks ühele" suhtlemist privaatselt. Oma olemuselt on tegemist avatud protokolliga, mis kasutab TCP-d ning valikuliselt SSL-i. 

Isiklikult on ka minu elus on olnud periood, kus IRC kanalites suhtlemine ületas kriitilise piiri ja olid ajad, kus IRC kanalitest suhtlemine oli sama populaarne, kui tänasel päeval Facebook Messenger kasutus. Kasutajad, kes suurematest kanalites administraatori kohta omasid, olid justkui priviligeeritud ja võisid uhkust tunda. IRC tehnoloogia on ka tänapäeval kasutusel, kuid selle populaarsus pole enam kindlasti see, mis tema õitseaegadel.

Wikipedia definitsioon: Rühmadiskussioon Internetis on protokoll reaalajas Interneti kaudu tekstsõnumite vahetamiseks. Selle peamine eesmärk on võimaldada gruppide vahelist suhtlust foorumites, mida nimetatakse kanaliteks.

FTP

File Transfer Protocol 1985. aastal loodud ning tänase päevani aktuaalne ja laialdaselt kasutust leidev failide edastamise protokoll, mis võimaldab mitmel kasutajal samaaegselt luua ühendus ühe tsentraalse serveriga. Eesmärk on failide edastamine ühest arvutist (või serverist) teise. Oli periood, kus FTP serverid olid ühed peamine piraattarkvara levitamise kohad, kuna võimaldas failide üleslaadinud kasutajale mingil määral anonüümsust. Ühed kõige tuntumad Eesti sellised FTP serverid olid toru.hot.ee ja pump.starman.

Noppeid IT ajaloost

1. Windows Millenium Edition (ME)

Windows 98 operatsioonisüsteemi järeltulija Windows ME ilmus 2000. aastal kodukasutajate arvutiturule. Juba esimesest päevast alates vaevasid seda operatsioonisüsteemi mitmed stabiilsuse probleemid. Üsna kiiresti oli Windows ME OS endale kasvatanud maine süsteemist, mida tuleb iga hinnaga vältida.

Selle projektiga kaotas Microsoft miljoneid dollareid ning hindamatu on kahju, mis kaasnes kasutajate usu kaotamisega tarkvara hiidu.

2. Apple Maps

Olles ise "õuna" telefoni kasutaja, siis eelmine aasta iPhone 5 tulekuga ootasin pikisilmi ka Apple Maps keskkonda. Ootused erinevaid uudiseid ja teadandeid lugedes olid väga suured - tasuta kaardirakendus telefonis ei tee kunagi paha ning pigem lootsin, et suudetakse Google Maps rakendusest millegagi ees olla.

Paraku siis, kui see aeg kätte jõudis, mil Apple Maps laiema publiku kasutusse jõudis, oli pettumus suur.

Linnad olid valesti lokaliseeritud, tänavad puudu, fotod vigased, tähtsad vaatamisväärtused valedes kohtades jne. Kiiresti levis internetiavarustest tuhandeid pilte vigasest Apple Maps rakendusest.

Kirss tordil oli soovitus klientidele, et kasutagu nad parem Apple Maps asemel Google Maps rakendust. Ning seda ütles Apple CEO - can you beat that?

3. HD-DVD

Algul peeti HD-DVD-d tavalise DVD järglaseks. Paraku saadeti selle arendusrühm laiali 28. märtsil 2008. Lühidalt, mis juhtus?

Ühekihiline DVD plaat mahutab 4,7GB andmeid. Kõrglahutus televisiooni levikuga tekkis vajadus suuremate andmekandjate järgi. Välja kutse võtsid vastu kaks firmat: Sony (Blu-ray) ja Toshiba (HD-DVD).

2006. aastal valmis ühepoolne HD-DVD plaat, mis ühekihilisena mahutas 15 GB. Kuna tema konkurent, Blu-ray, võttis eesmärgiks 50GB, lisati sortimenti ka kahepoolsed HD-DVD plaadid (30GB ja 60GB).

Ka Blu-ray täitis enda eesmärgid. Nii oli turule kerkinud kaks plaadiformaati, mille "lugemiseks" oli vaja erinevaid seadmeid. Seda perioodi kutsuti nn "formaadisõjaks".

2008. aasta veebruaris olid HD-DVD arendajad sunnitud käed püsti tõstma, sest üks olulisimaid filmikompaniisid Warner Brothers teatas ootamatult, et lõpetavad oma filmide turustamise HD-DVD plaatidel. Selleks korraks oli sõda lõppenud ning Sony ja Blu-ray võitnud.