GNU Üldine Avalik Litsens (GPL) kannab tegutseb copyleft põhimõtete alusel. FSF (Free Software Foundation) eristab järgmiste copyleft astmetega litsentse:
- väga tugev (AGPL) - nende toodete puhul loetakse olulise funktsionaalsuse kättesaadavaks tegemist teistele isikutele samaväärseks toote levitamisega,
- tugev (GNU GPL) - sama litsentsi kasutamine nii algse kui muudatusi sisaldava suure toote puhul,
- nõrk (GNU LGPL, Mozilla Avalik Litsents) - kasutajal on kohustus levitada muudetud toodet selle litsentsi alusel, kuid lubavad litsentsitud toodet sisaldavaid suuremaid süsteeme levitada ka teiste litsentside alusel,
- puuduva copyleft'iga (Apache, MIT, BSD) - jätavad toote kasutajale võimaluse sellest tuletad tooteid levitada ka teiste litsentside alusel.
Teada ja tuntud copyright põhineb maailmavaatel, kus autoril tekib enda loodud teostele omandiõiguse laadne õigus, mida ta võib nii tasuta kui tasu eest võõrandada või mille alusel on tal võimalus lubada ja samas ka ka keelata teiste isikutel enda loodud teose kasutamist. Seega esiplaanil on autori varalised õigused. Copyleft nimi viitab juba sellele, et vaba tarkvara autorid autorõigustega antud õigusi, et välistada enda poolt loodud teose langemist kellegi teise ainuõiguse objektiks.
Copyleft ei eelda vabade programmide ega nende lähtetekstide (lähtekoodi) üldiselt kättesaadavaks tegemist. Samuti ei panda tingimuseks programmi kasutajale kohustust "enda" programmi pärast muudatust või tuletust jagada. Ehk igaüks võib teha enda poolt kasutatavates vabades programmides täiendis ja parandusi.
Kasutatud materjalid:
- https://et.wikipedia.org/wiki/Copyleft
- https://www.e-ope.ee/images/50001107/wmag.pdf
- https://beta.wikiversity.org/wiki/IT_eetilised,_sotsiaalsed_ja_professionaalsed_aspektid/Arvutid_ja_paragrahvid_II%CB%90_litsentsid_ja_autori%C3%B5igus
