28.09.17

Uus meedia

Suhtlusportaalid ja sotsiaalvõrgustikud
"Sõnad on, heli ja pilt puudu"

„Arvutid on lapsed ära rikkunud“ ütlust olen ma kodus korduvalt kuulnud. Ka minu elus on olnud periood, kus IRC kanalites suhtlemine ületas kriitilise piiri. Lisaks veel sõpradega suhtlemine MSN-i kaudu, mis üsna kiiresti asendas telefonitsi rääkimise või sõpradel külas käimise (see oli veel aeg, kui mobiiltelefonid välja valitute taskus olid). Sel ajal tundus, et kogu suhtlus kolis arvutisse ja selle asemel, et helistada, sai midagi klaviatuuri „klõbistatud“.
Mingil määral ma olen nõus, et tõepoolest on arvutid suhtlemise ära rikkunud. Teatud vanuses mõjub see enesekindlusele, edasi annab tunda oskustest ja kogemustes inimesega silmast-silma vesteldes. Inimesed tunduvad justkui enesesse tõmbunud, sest nad on nii vaiksed ja ei oska sõnu ritta seada – pole mitte millestki rääkida.
Samuti annab arvutis suhtlemine vältida inimeste reaktsiooni sinu jutule – tuntakse ennast kindlana ning julgena kui lõvi. Tekib karistamatuse tunne. Ja kui samad olukorras nö päris elus tekivad, siis need on sind kiired ära karistama.
Internetiajastu tulekuga kadusid kirjasõbrad - käsitsi kirjutatud kirjad, mis ümbrikusse pandi, mark peale kleepiti ning kaugemale asuvale sõbrale saadeti, ise samal ajal kannatamatult vastust ootama jäädes. Nendest inimestest said igaõhtused vestluskaaslased ning see hulk infot, mis muidu oleks vahetatud aastaga tehti nüüd ära nädalatega. 
Natuke ka õigekirjast. Mäletan ka ise mõnda korda, kui kogemata sai koolis kirjutatud mõni interneti slängi sõna ja pidid pigem mõtlema hakkama, kuidas õige on. Lisaks palju lühendeid, sest võimalikult vähe oli vaja trükkida võimalikult kiiresti.

Kokkuvõtvalt – reaalajasuhtlus on kindlasti vähemal või rohkemal määral mõjutanud inimeste suhtlust päriselus. Mõni inimene on rohkem mõjutatud saanud, mõni vähem kuid jälg on tekitatud.

Osa filmist "Perfect Stranger" (2007) räägib sellest, et kui lihtne on internetis suheldes olla ükskõik, kes sa olla tahad, kui lihtne on inimesi eksitada ja kui kerge on sind petta. Filmi lõpus on tsitaat, mille olen kunagi endale üles kirjutanud ning tahan seda ka hetkel siin jagada. Paneb kindlasti mõtlema.

"It Starts with a quiet hum, an empty screen inviting you. „Come inside“ it says, „We’re always open“ ... It’s a world, you think, where actions have no consequences, where guilt is cloaked by anonymity, where there are no fingerprints. An invisible universe filled with strangers interconnected online and disconnected in life. It will steal your secrets, corrupt your dreams, and co-opt your identity. Because in this world, where you can be anything you want, anyone you want, you just might lose sight… of who you are."

Juhtusin hiljuti nägema ja kuulama Simon Sinek arutelu Y-põlvkonna (millenniumi põlvkond; millenniumilapsed) üle, kus ta samuti puudutab sotsiaalmeedia ja tänapäeva ühiskonna koosmõju, selle tagajärgi ning põhjuseid. Tooksin sealt samuti välja ühe tsitaadi:

"Alcohol is not bad, too much alcohol is bad. Gambling is fun, too much gambling is dangerous. There is nothing wrong with social media and cell phones - it’s the IMBALANCE! /…/ And like all addictions, in time it’ll destroy relationships, it’ll cost time and it’ll cost money and it’ll make your life worse."