Lugedes õppejõu poolt püstitatud teemat ja sinna süvenedes, siis esimese asjana tuli meelde nii öelda mõtete teele juhitav arvuti. Tõsi, esialgu küll peamiselt hiirekursor. Kasutaja mõtleb, et hiirekursor võiks olla seal või liikuda sinna ning sellele mõeldes ongi juba ka klikk tehtud.
Tegemist ei ole tänapäeval enam üldse ulmelise teemaga. Kui see veel ca 15 aastat tagasi võis nii olla, siis tegelikult juba 2008 aastal tehti selle kohta esimene demonstratsioon. Tegemist on tehnoloogiga, mida inglise keeles kutsutakse Brain-Computer Interface (aju-arvuti liides ehk aju-masina liides või ka aju otseliides on seade otseseks kommunikatsiooniks peaaju ja väliste seadmete vahel) või Mind-Machine Interface lahenduseks.
See on kindlasti lahendus, mis saab järgnevatel aastatel tuult tiibadesse ning võib saada sama tavaliseks, kui näiteks praegu on mobiiltelefon.
Samas tegemist on suurepärase lahendusega inimestele, kes mingil põhjusel ei saa arvutit läbi hiire ja klaviatuuri juhtida - kellele mugavus, kellele hädavajalik.
Tegemist ei ole tänapäeval enam üldse ulmelise teemaga. Kui see veel ca 15 aastat tagasi võis nii olla, siis tegelikult juba 2008 aastal tehti selle kohta esimene demonstratsioon. Tegemist on tehnoloogiga, mida inglise keeles kutsutakse Brain-Computer Interface (aju-arvuti liides ehk aju-masina liides või ka aju otseliides on seade otseseks kommunikatsiooniks peaaju ja väliste seadmete vahel) või Mind-Machine Interface lahenduseks.
See on kindlasti lahendus, mis saab järgnevatel aastatel tuult tiibadesse ning võib saada sama tavaliseks, kui näiteks praegu on mobiiltelefon.
Samas tegemist on suurepärase lahendusega inimestele, kes mingil põhjusel ei saa arvutit läbi hiire ja klaviatuuri juhtida - kellele mugavus, kellele hädavajalik.
